Ajalugu

August 3rd, 2009

Rapla lennuvälja ajalugu

1939. aasta sügisel pärast Eesti ja Nõukogude Liidu vahelist baaside lepingut hakati Kuusiku riigimajandi Kahametsa põldudele ehitama nõukogude sõjaväe lennuvälja (paar kilomeetrit praegusest edelasse). Vastupidiselt praegusele põhja-lõuna suunalisele oli lennuväli ida-lääne suunaline. Peale põllumaa läks N. Liidu valdusesse ka osa Kuusiku riigimõisa, Kuusiku põllumajandusliku uurimis- ja katseinstituudi Kuusiku karjakontrollassistentide kooli (kool likvideeriti) hooneid. Esimene saadetis jõudis Riisiperre oktoobris 1939, kust see siis veoautodega Kuusikule toimetati (traktorid ja muud masinad, varustus, vedelkütus jne.) Ehitustöödel kasutati nii kohalikku kui ka sissetoodud tööjõudu.

Alljärgnev on Kuusiku algkoolist paberite hulgast leitud mustand üleandmisaktist:

„1939. a. oktoobri kuu 26. päeval Eesti Vabariigi ja N.S.V. Liidu vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakti artikkel III täitmiseks Põllutööministri ettekirjutuse Nr. 996-9 põhjal 25. oktoobrist 1939. a . Põllutööministeeriumi esindaja Kuusiku riigimõisa valitseja andis ajutiseks kasutamiseks rendi alusel osa Kuusiku riigimõisa maa-alast käesolevale aktile lisandatud skeemil täheldatud piirides ühes hoonetega ja muude päraldistega N.S.V. Liidu lennuväe ja lennuväe seljataguste baaside paigutamiseks. Kuusiku riigi mõisa hooneid: Kahametsa rehi 3608m2 a kr. 8.-, kokku 28866 krooni; Kahametsa laut, paekivist 1571m2 a kr. 10.-, kokku 15710 krooni ja Kahametsa elumaja, puust 100m2 a 5 kr., kokku 500 krooni.”

Talvesõja ajal (30. november 1939 – 12. märts 1940) startisid Kuusikult Nõukogude Liidu lennukid Soome lõunarannikut pommitama. Ametlikult omas Eesti valitsus informatsiooni, et teostatakse ainult õppelende. Jaanuaris 1940 asus Kuusikul punaarmee 4. õhuväediviisi 63. kaugpommitajate polk ja veebruaris lisandus 7. kaugpommitajate polk, mis tegi ajavahemikus 18. veebruar kuni 12. märts 1940 Kuusikult 6 pommituslendu 210-ne lennuki õhkutõusuga. Lennuväljal baseerusid lennukid ДБ-3А (Ил-4) ja СБ (АНТ-40).

Juulis ja augustis 1941 täheldati Saksa luureüksuste käike Kuusikule. Juuli lõpul – augusti alguses alustati ka N. Liidu sõjaväe poolt baasi evakueerimist. Enne lahkumist lasti õhku laskemoonalaod ning maeti maha mürsud. 23. augustil 1941 toimus Kuusikul ohvriterohke lahing lennuvälja kaitsjate ja pealetungivate Saksa vägede vahel. Saksa eelüksus vallutas Kuusiku. 61 hukkunud sõjamehe matusepaik Iira küla bussipeatuses on tähistatud mälestuskiviga.

Hiljem Saksa okupatsiooni ajal on ka Luftwaffe Kampfgeschwader lennukid seal väidetavalt maandunud. 12-17. septembril 1941 külastasid Kuusikut Junkers Ju-88 lennukid.

1966. a. alustati Kahametsas kuivendussüsteemi ümberehitust ning maha maetud lennukipommid sattusid töötsooni, mille peale töö osaliselt katkestati. Samal ajal jõudis Raplasse kiri 1941. a. Kuusikul võidelnud sõjaveteranilt Kaug-Idast, kes oli mures, et sõja ajal maetud sõjamoon võib kohalikele elanikele ohtlikuks saada. 25 aastat hiljem mälu järgi koostatud skeem osutus üllatavalt täpseks ning oli suureks abiks ala demineerimisel.

Uus Rapla lennuväli ehitati pärast sõda 1951. aastal eelmisest põhja poole. Seal jätkas punaarmee lennuvägi tegevust kuni selliste murulennuväljade kasutamine lõpetati ja lennuväli anti üle ALMAVÜ-le (Armee, Lennuväe ja Mereväe Abistamise Vabatahtlik Ühing), mis tegeles sportlennundusega. Uue lennuvälja rajamiseks tuli lennuvälja tulevasel territooriumil asetsevatel talukohtadel loovutada oma maad ja majad.

Eesti iseseisvuse taastamisel arvati lennuväli Teede ja Sideministeeriumi valdusesse. Peatselt anti valdus üle Kaitseministeeriumile. 1996. a andis tollane kaitseminister Andrus Öövel oma käskkirjaga Kuusikul oleva vara ja lennurajad Rapla vallavalitsusele. Kümme kuud hiljem aga andis kaitseministeeriumi kantsler Kuusiku lennuvälja varad rendile Tallinna Lennuklubile. Ühel hetkel kuulusid erinevad varad riigile, Rapla vallale, Tallinna Lennuklubile ja Kaitseministeeriumile. See tekitas omajagu segadust millest tulenevate vaidluste tulemusena 1998. aasta suvel ega ka 1999. aasta kevadel lennuväljal lennutegevust praktiliselt ei olnud.

Tallinna lennuklubist kasvas välja Eesti lennuklubi ja asutati ka Eesti Langevarjuklubi, kes enne seda tegutsesid Ämaris.

Juunis 1999 sõlmisid Rapla vald ja Tallinna lennuklubi rendilepingu mille alusel sai lennuvälja operaatoriks Tallinna Lennuklubi. Varem Tallinna Lennuklubist lahku löönud Õhumaailm korraldas koos Tallinna lennuklubiga 7. augustil 1999 Kuusiku lennuvälja avamise. Tehti hulgaliselt langevarjuhüppeid.

23. märtsil 2008. aastal toimus Rapla vallas lennuvälja alane seminar. Lennuväljal tegutsevad klubid tutvustasid ennast ja oma kavatsusi tuleviku suhtes. Rapla valla arendusnõunik Herkki Olo juhtimisel viidi läbi arutelu lennuvälja arenguvõimaluste osas. Kevadel 2009 läbi viidud konkursi tulemusena on alates juulist 2009 lennuvälja uueks haldajaks Rapla Lennuvälja MTÜ

Tänaseks päevaks on Kuusiku lennuväljast kujunenud Eesti harrastuslennunduse keskus, kus tegutsevad mitmed lennu- ja langevarjuklubid.